Sattusin ühe noore investeerimishuvilisega debateerima toorainetesse investeerimise teemal. Kas ehk on aeg investeerida toorainesektorisse?

- Vasekaevandus Tšiilis
- Foto: EPA
Toorainete hinnalangus algas juba 2011. aastal ning viimastel kuudel on langus veelgi kiirenenud. Tekkinud on olukord, kus paljude toorainete omahind on nende müügihinnast kallim.
Hindu on survestanud ülepakkumine, mille omakorda tingis eelmise kümnendi buum. Hinnad tõusid siis väga kiiresti ja ettevõtted investeerisid üksteise võidu laienemisse ja tootmise suurendamisse. Lõpuks hakkas pakkumine nõudlust ületama ja hinnad tulid alla. Viimase aastaga on toorainetele halvasti mõjunud ka erakordselt tugev dollar. Nõudluse poole pealt saab süüdistada
Hiinat, mis moodustab näiteks tööstusmetallide nõudlusest üle 50 protsendi. Sealne majanduskasv on tublisti aeglustunud.
Kirjutasin juuli keskel, et
toorainetest hoian teadlikult eemale. Näiteks
müüsin veebruaris maha vasekaevandaja Southern Copperi viimased aktsiad. Olen tooraineturule investeerimise koha pealt endiselt umbusklik, sest risk tundub liiga suur. Mul on pensionini jäänud vaid 16 aastat ja mine tea, palju hinnad veel langevad ja kaua nad seal põhjas püsivad.
Minu noor sõber aga väitis, et just praegu on sobiv aeg tooraineturule investeerida ja seda peaksidki tegema noored inimesed, kellel on pensionini veidi rohkem aega kui minul. Saaks järgida vana põhimõtet: osta madalal ja müü kõrgel.
Pikaajaline investeering
Olen temaga päri, kuid küsimus on selles, kas toorainehinnad on jõudnud põhja. Minu skepsise kummutamiseks loetles ta rea fakte. Bloombergi toorainete indeks on 2011. aastal saavutatud tipust kukkunud juba 50 protsenti. Rauamaagi hind on nelja aastaga kukkunud ligi 70 protsenti ja kuld on odavnenud üle 40 protsendi. Peaaegu kõik tööstusmetallid on jõudnud vähemalt kuue aasta põhja.
Ühe näitena võib välja tuua ka
vase. Thomson Reutersi andmetest selgub, et 26 suurima tootja puhul on keskmine kulu ühe tonni kaevandamise kohta 4665 dollarit. Viimastel nädalatel kaupleb vask 5000 dollari juures. See tähendab, et mitmed kaevandajad maksavad tootmisele peale. Suurtootja Glencore teatas eelmisel nädalal, et lõpetab madalate hindade tõttu tootmise nii Kongo kui ka Zambia kaevandustest. Tõsi, tootmishind on samuti languses – kahe aastaga on tootmishind kukkunud 7 protsenti. Teisalt ei saa kaevandused lõpmatuseni oma efektiivsust suurendada. Mingi hinnataseme juures ollakse sunnitud kallimatest kaevandustest loobuma, mis vähendab pakkumist.
Paljude toorainete puhul on üldpilt sama ja analüütikud ennustavad toormetele jätkuvat langust. Olen oma noore sõbraga nõus, et investoritel tasub toorainesektoril silm peal hoida. Samas ei soovita ma aga praegu veel toorainetesse investeerida, seda sõltumata investori vanusest. Kui tegemist on pikaajalise investeeringuga, siis pole mõistlik üritada tabada turu põhja. Pigem tasub oodata, kui toorainete hinnad taas kerkima hakkavad ning alles siis nendesse investeerida.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!